Autor:
Andero Kalju

Uuring näitab, et insuldijärgse füsioteraapia kättesaadavus Eestis on ebaühtlane

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi magistritöös uuriti insuldijärgse füsioteraapia kasutamist Eestis 2010–2020. aastatel. Tulemused näitasid, et maakonniti on insuldijärgselt füsioteraapia kättesaadavus erinev. 

Uuringus analüüsiti tervisekassa andmeid enam kui 25 900 insuldihaige kohta, keskendudes füsioteraapia kasutamisele aktiivravi ja järelravi faasis. Magistritöö autor Hannagret Luks selgitas, et aktiivravi on esmane raviperiood, mille mediaankestus uuringu andmetel oli 7 päeva. Selles etapis said patsiendid füsioteraapiat keskmiselt 2,5 tundi. Järelravi on aktiivravile järgnev etapp, mille käigus patsiendid said haiglapõhist ravi või ambulatoorset taastusravi. Järelravi keskmine kestus oli 22 päeva ning selle käigus sai 54,2% patsientidest füsioteraapiat keskmiselt 9 tundi. 

Uurimistöö tulemused näitasid, et kuigi aktiivravi faasis oli füsioteraapia enamikele patsientidele kättesaadav, vähenes see järelravi faasis märgatavalt. „Samuti ilmnesid suured erinevused füsioteraapia kättesaadavuses ja mahus erinevate maakondade vahel. Erinevate maakondade patsientidel tuvastati järelravi füsioteraapia kasutamises 1,6–5,5 kordsed erinevused. Kõige parem kättesaadavus oli Põlva maakonnas 64,5 protsendiga, kõige halvem Lääne- Virumaal 40 protsendiga. Järelravi füsioteraapia maht oli ka väiksem, kui ravijuhistes soovitatud.“ Autor lisas, et positiivsena saab välja tuua, et vaadeldud perioodi jooksul siiski füsioteraapia järelravi kättesaaadavus aastate jooksul suurenes. 

Hannagret Luks rõhutas, et varakult alustatud füsioteraapia on insuldihaigete jaoks ülioluline, et toetada maksimaalset taastumist ja vähendada liikumatusest tingitud tüsistuste riski. „Esimestel nädalatel pärast insulti on aju plastilisus suurenenud, mistõttu on varajane mobiliseerimine ja taastusravi eriti olulised. Füsioteraapia aitab insuldihaigetel taastada kehalisi funktsioone, parandada liikuvust ja iseseisvust ning seeläbi saavutada parem elukvaliteet.“

Hannagret Luks selgitas, et kvaliteetne taastusravi on esmatähtis sõltumata patsiendi soost, puudest või insuldi tüübist. „On leitud, et hästi  koordineeritud statsionaarset ravi saavatel patsientidel on parem elulemus ja nad saavutavad  kiiremini iseseisvuse, mis võimaldab neil varem koju naasta. Varasemalt on  Eesti kohta näidatud, et väga palju sõltub taastusravi kättesaadavus maakonnast, kus patsient elab ja  sellest, kui kättesaadavad taastusravi teenused seal piirkonnas on. Samuti on üheks faktoriks, kus  teenuste osutamise ja kättesaadavuse hulga määrab ära neile eraldatud raviraha suurus ja Tervisekassa leping.“

Tartu Ülikooli füsioteraapia magistriõppesse sisseastumine kestab 26. juunini.

Marite Punapart kaitseb doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“

30. septembril kaitseb Marite Punapart oma doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“.

Katrin Tomson-Johanson kaitseb doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“

23. august 2024 kell 12.00 kaitseb Katrin Tomson-Johanson doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ (eesti keeles „Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“).
Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed

Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed